kolmapäev, 15. juuli 2020

Esimesed nädalad

Hakkasin eelmine nädal juba siia midagi kirjutama, aga ei tulnud seda õiget tunnet peale ja nii see sinnapaika jäigi. Ma olen jätkuvalt elus, tegus ja tunnen end juba palju kodusemalt. 

Eelmise nädala alguses algas programm pihta ja sellest ajast peale olen ma lugenud tohutul hulgal erinevaid dokumente ja juhiseid, vaadanud ära tunde erinevaid õppevideosi ja läbinud koolitusi - alates sellest, mida teha, kui on tulekahju ning lõpetades kliendisuhtluse harjutamisega päris näitlejatega. Ma arvan, et mul on praegu sama tunne, mida inimene arsti juurest tulles tunneb - koju jõudes on umbes 30% infost veel meeles. 

Eile oli esimene nn proovi pool-öövahetus, mis tähendas, et ma olin umbes lõunast poole kaheni öösel tööjuures. Õnneks ei olnud väga hull, aga patsientide pealevool on ikka kõvasti suurem kui Eestis. Õnneks on öösel ka erinevatel aegadel rohkem arste ja õdesid tööl kui 1. Ma pole veel süsteemile 100% pihta saanud, aga erinevad töötajad alustavad erinevatel kellaaegadel ja lõpetavad erinevatel kellaaegadel. Mõned kell 16-4, mõned kuni 22, mõned 19-7. Kokku oli vast kliinikus näiteks südaöö paiku kümmekond inimest, kellest vähemalt 1 oleks võinud juba varem ära minna, kuid soovis appi jääda. 

Mul on tunne nagu ma oleks jälle tudeng. Teadmisi on küll kõvasti rohkem, kui siis oli, kui ma päriselt tudeng olin, aga kuidagi kohmetu on ikka veel olla. Õnneks oskan küsimustele vastata ja aktuaalseid küsimusi küsida. Vahest on ikka loll tunne ka, kui ei suuda välja öelda õiget vastust, kuigi tegelikult ju tead seda. 

Inglise keele osas arutlesin tänasel suhtluskoolitusel ka keelebarjääri osa ja sain kinnitust, et see on ainult mu peas. Tegelikult ei pane ei kliendid ega ka töökaaslased tähele, kui ma midagi grammatiliselt valesti ütlen. Endal on ikka vastik, kui kuulen end rääkimas ja reaalajas oma vigu tähele panen. Ma tahaks, et ma oskakin seda keelt paremini kasutada. Inglise keeles on tegelikult end ju palju parem väljendada, sest ühte asja saab seitsmet erinevat moodi ja toonil öelda erinevate sõnadega ja see teeb selle keele minu jaoks väga ilusaks. Eesti keeles võid end väljendades päris tihti ummikusse joosta, sest lihtsalt seda sõna ei ole, mida tahad öelda. Või kõlab see lihtsalt väga kohmetult. Ilmselt läheb ajaga paremaks. 

Pärastlõunane järjekord Primarki ukse taga, õnneks sain käidud enne selle tekkimist. 


Nädalavahetusel otsustasin trammi peale istuda ja kesklinna sõita. Ilm oli ilus ning kuna ma läksin juba lõuna paiku, siis oli inimesi ka mõõdukalt vähe. Sain endale natuke soojemaid riideid juurde osta ja viie korraliku riideeseme peale kulus ei rohkem ega vähem kui 25 naela. Eestis oleks see summa nende samade asjade eest 80+ eurot olnud. Nii, et tagasi Eestisse tulen ma ilmselt mitme kohvriga. 

Nii palju, kui ma Manchesteri nägin, siis see täitsa meeldib mulle. Uued kõrgemad klaasist hooned kõrvuti vanemate majadega annavad kena koosluse. Inimesed on jätkuvalt sõbralikud, hinnad ei ole midagi nii väga kallimad kui Eestis ja kui vihma ei sajaks peaaegu igapäevaselt oleks suurepärane (aga Manchester pidi üks märjemaid linnu UKs jätkuvalt olema). Õnneks sain oma talveriided postiga kätte ja ei pea enam külmetama. Kui just siis kui olen jope kaasa võtnud, siis seda vaja ei lähe. Ei saa veel sellele ilmale ka päris täpselt pihta. Ilmselt on lihtsalt valed riided seljas. 





Tellisin endale kaks riidest maski, mille sisse saab eraldi filtri panna, sest mul on nendest meditsiinilistest maskidest kopp ees ja alates 24.07 on siin poes käies maskid kohustuslikud. Veidi naljakas, et praegu ei ole ja siis on, aga mis seal ikka. Šotimaal on vist juba praegugi need kohustuslikud. Nende konkreetsete maskidega teenitud raha (ehk siis 4 naela 1 mask) läheb kõik selle jaoks, et saaks humaanhaiglates töötavatele õdedele tööriideid õmmelda, mis on ju suurepärane võimalus head asja toetada. 

Aga elu läheb vaikselt tagasi "normaalseks" ka kliinikus ja vaikselt liigutakse süsteemi osas tagasi vanasse ehk siis järgmisest kuust saan veel samapaljude inimestega tutvuda, kes hetkel teises tiimis töötavad. Praegu veel toimib siin kahe tiimi süsteem, mina kuulun praegu tiimi number 1, kes töötab pühapäeval, esmaspäeval, teisipäeval ja igal teisel kolmapäeval. Järgmisel nädalal (ehk siis esmaspäeval) algavad ametlikult öövalved (algselt 16-4 ja siis 19-7) ja nii kuni oktoobri teise pooleni välja, millal hakkab väike puhkus. Vahepeal on 2 nädalat ka sisehaigusi, kuid siis olen tagasi jälle öötööl. See tähendab, et ma olen tavaliselt 3 päeva järjest 16-4 ja siis 2 või 3 päeva 19-7. Gonna be fun!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar